Jyväsküla kesköine õhupalliralli sai esimest korda teoks Soome õhupallifänni Vesa Lensu eestvedamisel ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, korraldatakse ralli ka järgmisel aastal.
Eesti võistkond võttis osa koosseisus Kalev Tikk, Monika Tikk, Harri Müller ja lisaks junior piloot Kaspar Tikk.
Päev enne väljasõitu sai ka õhupall Eesti lennukõlblikussertifikaadi ja naabervabariigist kindlustuspaberid korda ning sõit võis alata. Kahjuks aga olid vaprad Tallinki töötajad jõudnud piletite broneeringu tühistada ning hetkeks juba tundus, et pingutuste kiuste võib Õhupalliralli teoks saada ilma meie osavõtuta. Õnneks aga oli jaanipäeva varahommikul Soome reisijaid vähe ja uue laevapileti saime kerge vaevaga soetatud.
Pärast kahetunnist merereisi peaaegu, et tühjas laevas, jätkasime reisi Lahti suunas.
Kuigi Lahtist Jyväskylasse on umbes sama pikk tee kui Helsingist Lahtisse, tundus see vahemaa oluliselt pikem. Seda vist tihedate teeremontide tõttu.
Kohale jõudes oli esimene asi sõita õhupalli kütusemahuteid tankima, et õhtuseks lennuks valmis olla. Koha leidmine võttis loodetust kauem aega ja nii juhtuski et pärast tankimist tuli sõita kohe briifingule. Pealegi olid vahemaad briifingupaiga, tankimiskoha, ööbimispaiga ja stardiväljakute vahel üsna suured - ca 20 km
Briifingusaal asus kauni järve kaldal asuvas Peurunka hotellis. Kohal oli kokku tulnud 15 võistkonda, hulk ajakirjanikke, telemehi ja pildiklõpsijaid. Viimaste hulka oli eksinud ka mõnigaid sensatsiooniotsijaid, kes suutsid isegi meie lõunanaabrite leedulaste natuke tühjenenud bussikummist hulka pilte klõpsida ja igaks juhuks (kui juba siis juba) ka kõik teised bussi kummid pildile jäädvustada. Loomulikult tehti pilte ka kõigist muudest detailidest, mis võisid pisematki huvi pakkuda.
Esimene briifing viidi läbi soomlastele iseloomulikult meeldivas ja rahulikus õhkkonnas. Põhirõhk lennuohutusel ja Soomes lendamise eripäradel.
Iga võistleja sai korraliku lennukaardi (kus kõik kohalike köstrite kartulikuhjad ka peal).
Sponsorite logodega võistlussärgi ja vesti, infomaterjalid, instruktsioonid ja kohaliku mobiilside kõnekaardi.
Kuna Soomes õhupalliga lendamine ja just maandumine on oluliselt keerukam kui näiteks Eestis, olid Soome õhupalliralli korraldajad iga välismaalt saabunud võistkonna käsutusse määranud ühe kohalikke olusid ja maastikku tundva nõustaja. Seega täiendus meie võistkonna rivi ühe mehe võrra. Selleks oli puhastverd eesti mees Jõgevalt, härra Mati Pärn kes Jyväskylas juba mitmendat aastat hinnatud spetsialistina tõsist ametit peab.
Pärast pooletunnist briifingut ja viimase ilmaprognoosi saamist liiguti pikas rivis stardipaiga poole. Stardipaik asus poolel teel Peurunkast Jyväskylä poole Leppävesi küla põllul, kus kohale jõudes olid platsi sisse võtnud Soome tele- ja raadiobussid. Pealtvaatajate autod olid ummistanud enamuse külateedest ja taevas tiirutasid paraplaanid.
Pärast ettevalmistusi hakkasid õhupallid ükshaaval õhku tõusma. Eesti pall startis neljandana.
Tuul kandis õhupallid üle järve Jyväskylä linnakese suunas. Järve kohal muutis tuul suunda ja pallid liikusid natuke aega piki järve, seni kuni piloodid natuke kõrgemale tõusid ja üle järve liikuvas õhumassis järve ületasid. Edasi läks lend juba metsade kohal ja maandumispaiku oli vähe valida. Eesti punane õhupall maandus kohaliku maantee servas. Platsil kus hädavaevu mahuks parkima kolm sõiduautot.
Tänu heale sidele ja korralikule teedevõrgule oli saateauto õhupalliga samaaegselt maandumispaigal. Peagi oli pall pakitud ja haagisesse laaditud. Ka teised pallid olid kusagil juba maandunud. Kell näitas 1:45 kohaliku aja järgi. Väljas oli täiesti valge – vabalt võis veel ajalehete lugeda. Sõitsime ööbiskohta Multamäele.
Seal ootas võistlejaid soe toit, köetud suitsusaun ja pehme voodi ehtsas palkmajas.
II päev.
Ärkame 9.30
Mõned on juba ärganud, samas paljud pole veel magama jõudnudki.
Kokad on vist öö otsa keetnud ja küpsetanud, sest soomepärane hommikusöök on rikkalik.
Päike kõrvetab ja agaramad on juba järves ujumas. Mõned katsetavad kanuuga sõitmise võlusid. Lihtne see vist ei ole sest nii mõnedki kanuud liiguvad omapäraselt sinka-vonka või lihtsalt külg ees. Tagasihoidlikumad tiimid püüavad vesijalgratastega järvel edasi liikuda.
Otsustame kõigepealt tankimas ära käia, et õhtul lennuks jälle valmis olla.
Haagime treileri sappa ja suundume E4 peale Jyväsküla poole. Tankimiskohani on üle 20 km. Päike kütab auto tulikuumaks ja konditsioneer peab täielvõimsusel töötama et temperatuuri vähegi normaalsena hoida. Enne E4-le keeramist jalutab üle tee tohutu suur isapõder. Silmnähtavalt on tal tegemist oma suurte sarvede kaasa tassimisega. Põtra vaadates on hea meel et treiler on auto taga, mitte katusel.
Tankimiskohale jõudes on haagiseid juba hulgim ees. Kõik püüavad oma mahutid pilgeni täis saada. Ju oli eilne lend paljudele katsumus – maandumispaika on raske leida ning korralik gaasivaru on igati teretulnud.
Gaas tangitud, jätame treileri maha ja sõidame Jyväskülä linna uudistama. Pealegi on mahaunustatud kaamera asemele vaja uut „seebikarpi“, millega sündmusi jäädvustada. Linnake pole just suur ja varsti on risti- põigiti kõik läbi uuritud. Mustast Börssi’st saame ka kaamera eestlasele kohase hinnaga.
Vahepeal on kell vapralt edasi liikunud ja otsutame Multamäkile tagasi sõita. Tagasiteel haagime õhupallikäru jällegi sappa. Pärast 20 minutilist sõitu oleme ööbimiskohas tagasi. Päike kõrvetab, linnud laulavad, taevas pole pilveraasugi. Seega tõotab tulla ilus lennuõhtu. Kuna õhtuni veel aega on käime vahepeal ujumas ja võtame ette pisikese kanuumatka järve teisele kaldale. Ka meie kanuu lengerdab kergelt – pole eriti lihtne seda plastikust suurt sussi soovitud suunas juhtida. Alles peale kümneminutilist mässamist hakkab kanuu kahe mehe käte jõul ikka nina ees liikuma. Tagasiteel aga on asi juba piisavalt käpas ning sõiduriist liigub nagu niiti mööda.
Tänane briifing on lükatud kella 20.30 peale. Jõuame rahulikult õhtust süüa, varustuse põhjalikult üle kontrollida ja kiirustamata minekule sättida.
Peurunka hotelli ette jõuame 10 minutit varem. Mõned võistlejad on juba kohal ja uurivad kaarti. Saabub ka meie tiimikaaslane Mati. Saame natuke aega vestelda kui briifing pihta hakkab.
Kõigepealt õnnitletakse rally esimese sõidu võitjat kes oma markeri sisuliselt Vesale pihta heitis. Võitja saab mahuka seljakoti kus sees kõik vajalikud tööriistad korralikuks grillimiseks ja peo korraldamiseks.
Edasi jälle pisike loeng lennuohutusest, ilmast, eelseisvast lennust.
Briifingule on ennast sokutanud ka mitmed ajakirjanikud ja fotograafid.
Tänane päev aga on eriline. Vesa Lensu võtab sõna ja teatab, et kuna Soome rahvas armastab tihti korralikult saunas käia ning üleüldse propageerib korraliku ihu ja hinge eest hoolitsemist, siis on nad ehitanud ühte õhupallikorvi väikese sauna.
Vähe sellest. Et saunakultuuri viia ka kaugemate maade rahvasteni, siis on korraldajad andnud saunapalli piloteerimise au kõige kaugemale külalisele – hiina neiule Dan Wangile. Vesa ei paista huumoriga koonerdavat ja teenib osalejate pika aplausi.
Peale Vesat räägib lennukorraldusest ja stardiprotseduuridest Risto, meteoinfot jagab Aku.
Poole tunni pärast on briifing läbi ja meeskonnad suunduvad stardipaigale.
Kuuldused saunaga õhupallist, kus ka vihtlev ja leilivõttev härrasmees sees, kes peale korralikku leilivõtmist langevarjuga pallist alla hüppab on kohale toonud hulgaliselt pealtvaatajaid, fotograafe ja ajakirjanikke.
Saunaga õhuapallikorv piiratakse sisse ning ajakirjanike ja piltnikel jagub uudistamist. Rahvast hakatakse pisut tagasigi hoidma, et palli lennukorda saaks seada.
Poole tunni pärast antakse launchmasteri (stardikorraldaja) poolt signaal, et õhupallide püstiajamine võib alata. Signaaliks on vardasse tõmmatud roheline ämber ja punasest autost antav helisignaal.
Hetke pärast on kogu põld täis tohutuid värvilisi kaarhalle meenutavaid moodustisi, mis üksteise järel pallidena korvide kohale kerkivad.
Saunapallist tõusev aur ja tugev kasevihalõhn tõmbab uudistajaid ja ajakirjanikke endiselt ligi nagu meega määritud kärbsepaber. Kuni stardini piirab rahavas õhupallikorvi kus leilivõttev saunaline vihal nobedasti laksuda laseb. Et saun ikka tõeline seda võib igaüks veenduda läbi saunaakna sisse piiludes – keris nurgas, teises nurgas veeämber kopsikuga ning samas ka vihaga vehklev soome härrasmees.
Vahepeal on stardikorraldaja andnud märku stardiks valmistumiseks. Kõigepealt tõuseb õhku „jänes“. Jäneseks nimetatakse palli, mida kõik teised õhupallid peavad taga ajama. Kes täpsemalt „jänese“ maandumiskohale markeri viskab, see ongi võitja.
Jäneseks on Vesa maakera meenutav õhupall.
Kohe Vesa järgi stardib saunapall. Saunapalli järel tõuseb õhku Illka Korhoneni sinine Olympicu pall.
Hetk hiljem stardib ka eesti punane McDonaldsi pall, pardal Kalev ja Monika.
Tõsi, enne starti on eesti meeskonnas väikesed lahkarvamused, noor piloot Kaspar avaldab mõningat rahulolematust ja protesti, et pall lendab ilma temata. Kahjuks aga on võistluse reeglid välistanud laste osalemise õhupallimeeskonnas ja nii tuleb protestijal leppida kohaga auto esiistmel ning pidada pallimeeskonnaga raadiosidet.
