19-ndal septembril 1783 pransuse teadlane Pilatre De Rozier katsetas esimest kuumaõhupalli,mida nimetati “Aerostat Reveillon”. Reisijateks olid lammas, part ja kukk ning pall lendas 15 minutit kuni põrkas vastu maad.

Esimene katse inimestega tehti kaks kuud hiljem kahe venna, Joseph ja Etienne Montgolfier poolt 21. novembril 1783 Pariisis. Lend kestis 23 minutit ja lõppes edukalt.

Kaks aastat hiljem prantslane Jean Pierre Blanchard koos ameeriklase John Jefferies’iga lendasid üle la Manche’i. Seda loeti väga murranguliseks saavutuseks.

Kahjuks Pilatre de Rozier hukkus samal aastal. Ta katsetas uut tüüpi palli, milles kasutati koos kuuma õhu ja vesiniku tõstejõudu. Pall plahvatas poolteist tundi pärast õhkutõusmist la Manche’i kohal.

Järgmine tähtsündmus toimus 7. jaanuaril 1793. Jean Pierre Blanchard sai esimeseks inimeseks, kes lendas Ameerika mandril. Tema palli stardi juures viibis ka president George Washington.

Nüüd ajas suur hüpe – 100 aastat… Augustis 1932 šveitsi teadlane Auguste Piccard teostas esimese mehitatud lennu statosfääri. Ta jõudis 52498 jala (16 kilomeetri) kõrgusele. Järgnevate aastate jooksul toimus iga paari kuu tagant rekordi parandamine.

1935. aastal püstitati kõrgusrekord, mis jäi püsima kahekümneks aastaks. Heeliumipall Explorer 2 jõudis kõrgusele 72395 jalga (22 kilomeetrit!). Esimest korda tõestati, et inimene saab elada suures kõrguses hermeetilises kabiinis. See lend sai teerajajaks tulevastele kosmoselendudele.

Uus väljapaistev rekord püstitati 1960. aastal kui Joseph Kittinger tegi langevarjuhüppe 102800 jala (31 1/3 kilomeetri) kõrguselt.

Atlandi väljakutse

Pärast mitmekordseid ebaõnnestunud katseid õnnestus õhupalliga ületada Atlandi ookean 1978.a. Double Eagle II oli heeliumipall kolme reisijaga: Ben Abruzzo, Maxie Anderson ja Larry Newman. Lennuaeg oli 137 tundi.

Ookeanide ületamine

Esimest korda ületati Vaikne ookean kolm aastat hiljem, 1981. Õhupall Double Eagle V startis Jaapanist 10. novembril ja maandus 84 tundi hiljem Mendocino metsas Californias. Neli pilooti püstitasid uue kaugusrekordi 5678 miili (9137 km). Kolm aastat hiljem sooritas Joseph Kittinger 3535 miilise (5689 km) transatlantilise lennu lennates esimest korda üksinda.

1978.a. ületasid Richard Branson ja Per Lindstrand esimest korda Atlandi ookeani kuumaõhupallil. Senised lennud olid tehtud heeliumipallidega. Nad lendasid vahemaa 2900 miili (4667 km) rekordilise ajaga 33 tundi. Pall, mida nad kasutasid, oli rekordilise mahuga – 2.3 miljonit kuupjalga (~65000 m³). Aasta hiljem Per Lindstrand püstitas veel ühe rekordi – kõrgeim soolosõit kuumaõhupalliga (65000 kuupjalga/1840 m3).

Meeskond Richard Branson ja Per Lindstrand ühines taas 1991 sai esimeseks Atlandi ookeani ületajaks kuumaõhupallil. Nad läbisid 6700 miili 47 tunniga Jaapanist Canadasse saavutades kiiruse kuni 394 km/h. Neli aastat hiljem sai Steve Fossett esimeseks, kes üksinda lendas Koreast Canadasse. Selleks kulus tal 4 päeva.

Esimene ümbermaailmasõit õhupalliga toimus 1999.a. Bertrand Piccard ja Brian Jones startisid Šveitsist ning vahemaandudes Aafrikas purustasid kõik senised kaugusrekordid lennates ümber maailma 19 päeva, 21 tunni ja 55 minutiga.